Paraqas mama llaqta risirwa

Wikipediamanta
Paraqas mama llaqta risirwa
Mama llaqta: Piruw
Tiyay Ika suyu, Pisqu pruwinsya, Paraqas distritu
Tinkurachina siwikuna 14°15′S 75°28′W
Hallka k'iti k'anchar 335.000 ha
Kamasqa wata 25 ñiqin tarpuy killapi 1975 watapi
(D.S. Nº1281-75-AG)
Karu puriqkuna / wata:
Pacha suyu: UTC-5
Llika tiyanan [www.]
'

Saywitu

Paraqas mama llaqta risirwa (kastilla simipi: Reserva Nacional de Paracas) nisqaqa Piruw mama llaqtapi amachasqa suyum, Ika suyupi, Pisqu pruwinsyapi, Paraqas distritupi.

Yurakuna[llamk'apuy | pukyuta llamk'apuy]

Cressa truxillensis
  • (Cressa truxillensis)
  • (Distichlis spp.)
  • (Gigartina chamissoi)
  • (Gigartina glomerata)
  • Uqa (Oxalis spp.)
  • (Porphyra columbina)
  • (Sesuvium spp.)
  • (Solanum ferreyrae)
  • (Tetragonia pedunculata)
  • (Ulva fasciata)
  • (Ulva papenfussii)

Uywakuna[llamk'apuy | pukyuta llamk'apuy]

Ballestas wat'akunapi pinwinukuna
Asukakuna, Ballestas wat'akuna
Pseudalopex sechurae, Chaparri, Kunti Piruw
  • Ukumari asuka (Arctocephalus australis)
  • (Calidris alba)
  • (Calidris mauri)
  • (Calidris pusilla)
  • Suyuntu (Cathartes aura)
  • (Charadrius sempalmatus)
  • (Chelonia agassizzii)
  • (Dermochelys coriacea)
  • (Larosterna inca)
  • (Lepidochelys olivacea)
  • (Lutra felina)
  • (Microlophus peruvianus)
  • (Otaria byronia)
  • (Pelecanoides garnotii)
  • (Pelecanus thagus)
  • Wanay (Phalacrocorax bougainvillii)
  • Tukuku (Phoenicopterus chilensis)
  • (Phyllodactylus angustidigitus)
  • Sichura atuq (Pseudalopex sechurae)
  • Patranka (Spheniscus humboldti)
  • (Sterna elegans)
  • (Sterna lorata)
  • (Sterna maxima)
  • (Sula variegata)
  • Delphin (Tursiops truncatus)
  • Kuntur (Vultur gryphus)

Kaypipas qhaway[llamk'apuy | pukyuta llamk'apuy]

Hawa t'inkikuna[llamk'apuy | pukyuta llamk'apuy]

Wallqanqa (Piruw) Piruwpi amachasqa sallqa suyukuna Unancha (Piruw)
Mamallaqta parkikuna: Abiseo mayu · Altu Purus · Amutapi urqukuna · Bahuaja-Sonene · Cordillera Azul · Cutervo · Ichigkat muja - Kuntur Urqukuna · Manu · Tinku Mariya · Utishi · Waskaran · Yanachaga-Chemillén
Mamallaqta willkachasqa: Ampay · Kalipuy · Los Manglares de Tumbes · Megantoni · Mejía quchakuna · Tabaconas-Namballe · Wayllay
Willkachasqa ñawpa suyukuna: Ayakuchu Pampa · Chakamarka · Machu Pikchu · Pumaq sach'a-sach'a
Mamallaqta risirwakuna: Allpawayu-Mishana · Hatun Batan · Hunin · Kachi-kachi yuraq yakupas · Kalipuy · Lachay · Pakaya-Samirya · Pampa Galeras - Bárbara D´Achille · Paraqas · Sierra del Divisor · Tampupata · Titiqaqa · Tumpis
Sallqa kawsay risirwakuna : Llakipampa · Willa Uqhukuna
Reserva paisajistica: Chinchay Yawyu-Quchas · Qutawasi qhichwa
Ayllu llaqta risirwakuna: Amarakaeri · Ashaninka · Machiqinqa · Purus · Sira · Tuntanayin · Yanisha
Sach'a-sach'akuna: Hanan Mayu · Musuq Kamachina yaku ñan hark'a ñiqpi · Paqaypampa · Pukyu Santa Rosa · Puy-Puy · San Matías - San Carlos
Risirwa suyukuna: Muru Thaqu-Thaqu · Aymara-Lupaka · Chancaybaños · Cordillera de Colán · Güeppí · Pukakuru · Santiago-Comaina · Sierra del Divisor · Sumaq Pampa · Waywash Urqukuna
Chaku suyukuna: El Angolo · Sunchupampa
Huk parkikuna: Apurimaq · Hanan Kañiti Qucha Pachakayu · Pitunilla
Wallqanqa (Ika) Ika suyu Unancha (Ika)
Uma llaqta: Ika
Pruwinsyakuna: ChinchaIkaNaskaPalpaPisqu
Amachasqa sallqa suyukuna: Paraqas mama llaqta risirwa
Quchakuna: Wakachina qucha
Mayukuna: Ika mayuPisqu mayu
Wat'akuna: San Gallán wat'aBallestas wat'akunaLa Vieja wat'aChincha wat'akuna
Mawk'a llaqtakuna: Naska siq'ikunaPukatampuQhawachi
Wallqanqa (Piruw) Suyukuna (Piruw) Unancha (Piruw)
Amarumayu · Anqash · Apurimaq · Ariqipa · Ayakuchu · Ika · Kashamarka · Lampalliqi · Lima · Luritu · Mayutata · Muqiwa · Pasqu · Piwra · Punu · Qispi Kay · Qusqu · San Martín · Sunin · Taqna · Tumpis · Ukayali · Wankawillka · Wanuku