Mihiku

Wikipediamanta
Mexika Sentik Wexteyowalko
Hukllachasqa Mishiku Suyukuna
México México
Laphara Wallqanqa
Llaqta taki: Himno Nacional Mexicano
 
Situación de México
Situación de México
 
Uma Llaqta
 • Runakuna
 • Tinkurachina siwikuna
Mishiku llaqta
8,720,916 hab.
19°03′ N 99°22′ O
Aswan hatun llaqta Mishiku llaqta
Tukri simi Kastilla simi (de facto), 68 indihina rimaykuna.
Kamachiy Republika, Dimukrasya
Kawpay
Andrés Manuel López Obrador
Qispikusqa
 • Iniciada
 • Rimarisqa
Ispañamanta
16 ñiqin tarpuy killapi 1810
27 ñiqin tarpuy killapi 1821
Mama llaqtap hawan
 • Llapan hallka k'iti k'anchar
 • % yakukuna
Saywakuna
Chalakuna
Ñiqi: 14º
1.984.375 km²
2,5%
4.301 km
Pasiphiku mama qucha, Atlantiku mama qucha
Runakuna
 • Llapan
 • T'iqisqa kay
Ñiqi: 11º
106.658.000
52,3 hab./km²
Brutu ukhu hayt'uy (BUH) -
Llaqta ukhu hayt'uy (LUH)
 • Llapan (2006)
 • BUH, llapan runap
Ñiqi: 10º
 
US$ 1.171.506 millones
US$ 11.249 (2006)
HDI -Runa kururay rikuchiq- (2006) 0,821 (53º) – alto
Kañina Peso mexicano ($, MXN)
Runa llaqtap sutin mexicano, mexicana, -a
Pacha suyu
 • Ruphay mit'a
UTC-6 a UTC-8
UTC-5 a UTC-7
Internet tuyru .mx
Karu rimay tuyru +52
Ankichiy tuyru 4AA-4CZ, 6DA-6JZ, XAA-XIZ
ISO tuyru 484 / MX / MEX
Kaypi wankurisqa: TLCAN, ONU, OEA, OCDE, APEC, G.3

Mihiku icha Mishiku nisqaqa (nawatl simipi: Mēxihco; kastilla simipi: México) Chinchay Awya Yalapi mama llaqtam.

  • 1.972.550 km²
  • 103.088.000 tiyaq (runa) (2005)

Allpa saywachi[llamk'apuy | pukyuta llamk'apuy]

Pulitika Rakiy[llamk'apuy | pukyuta llamk'apuy]

Suyukuna:

Mishiku suyukuna
Suyu Runakuna (2005) Tupu (km²) Uma llaqta
Tantasqa Mishiku Suyukuna (Estados Unidos Mexicanos) 103 088 000 1 959 248 Mishiku llaqta
1. Aguascalientes 1 051 000 5 625 Aguascalientes
2. Baja California 2 842 000 71 546 Mexicali
3. Baja California 517 000 73 943 La Paz
4. Campeche 751 000 57 727 San Francisco de Campeche
5. Chiapas 4 256 000 73 681 Tuxtla Gutiérrez
6. Chihuahua 3 238 000 247 487 Chihuahua
7. Coahuila 2 475 000 151 445 Saltillo
8. Colima 562 000 5 627 Colima
9. Durango 1 489 000 123 367 Victoria de Durango
10. Guanajuato 4 893 000 30 621 Guanajuato
11. Guerrero 3 116 000 63 618 Chilpancingo de los Bravo
12. Hidalgo 2 334 000 20 856 Pachuca de Soto
13. Jalisco 6 652 000 78 630 Guadalajara
14. Mishiku suyu 14 161 000 22 333 Toluca de Lerdo
15. Michoacán 3 988 000 58 667 Morelia
16. Morelos 1 605 000 4 892 Cuernavaca
17. Nayarit 943 000 27 862 Tepic
18. Nuevo León 4 164 000 64 203 Monterrey
19. Oaxaca 3 522 000 93 343 Oaxaca de Juárez
20. Puebla 5 391 000 34 251 Puebla de Zaragoza
21. Querétaro 1 593 000 11 658 Santiago de Querétaro
22. Quintana Roo 1 134 000 42 535 Chetumal
23. San Luis Potosí 2 412 000 61 165 San Luis Potosí
24. Sinaloa 2 610 000 57 331 Culiacán
25. Sonora 2 384 000 179 516 Hermosillo
26. Tabasco 2 013 000 24 747 Villahermosa
27. Tamaulipas 3 020 000 80 148 Victoria llaqta
28. Tlaxcala 1 061 000 3 997 Tlaxcala de Xicohténcatl
29. Veracruz 7 081 000 71 856 Xalapa-Enríquez
30. Yucatán 1 803 000 39 671 Mérida
31. Zacatecas 1 357 000 75 416 Zacatecas
32. Tantasqap suyun (Distrito Federal) 8 670 000 1 484 Mishiku llaqta

Simikuna[llamk'apuy | pukyuta llamk'apuy]

Mishikupi kawsaq runakunaqa 60%-cha mistikuna, 20%-cha iwrupa panakayuqkuna, 7% icha 14% runa indihina nisqakuna.

Llaqtakuna[llamk'apuy | pukyuta llamk'apuy]

ñiqi llaqta suyu runakuna
01 Mishiku llaqta Tantasqap suyun, Mishiku suyu 19.23 hunu
02 Guadalajara Jalisco 4.10 hunu
03 Monterrey Nuevo León 3.66 hunu
04 Puebla Puebla 2.11 hunu
05 Toluca de Lerdo Mishiku suyu 1.61 hunu
06 Tijuana Baja California 1.48 hunu
07 León Guanajuato 1.43 hunu
08 Juárez llaqta Chihuahua 1.31 hunu
09 Torreón Coahuila 1.11 hunu

Runa llaqtakuna[llamk'apuy | pukyuta llamk'apuy]

Mishiku suyupi aswan hatun indihina qutukuna
Runa llaqta Runakuna
Náhuatl 2.445.969
Maya 1.475.575
Zapoteco 777.253
Mixteco 726.601
Otomí 646.875
Totonaca 411.266
Tzotzil 406.962
Tzeltal 384.074
Mazahua 326.660
Mazateco 305.836
Pukyu: CDI (2000) [1]
"https://qu.wikipedia.org/w/index.php?title=Mihiku&oldid=670386" p'anqamanta chaskisqa (Wikipedia, Qhichwa / Quechua)