Achuqalla

Wikipediamanta
Q'arachupa, Chanku icha Achaku (Didelphimorphia: Didelphidae) nisqakunamanta ñawirinaykipaq chaypi qhaway.
Achuqalla
Chupasapa achuqalla
Chupasapa achuqalla
Chupasapa achuqalla
Mit'an kamay
Superregnum: Eukaryota
Regnum: Animalia
Subregnum: Eumetazoa
Superphylum: Deuterostomia
Phylum: Chordata
Subphylum: Vertebrata
Infraphylum: Gnathostomata
Superclassis: Tetrapoda
Classis: Mammalia
Subclassis: Theria
Infraclassis: Placentalia
Ordo: Carnivora
Subordo: Caniformia
Familia: Mustelidae
Subfamilia: Mustelinae
Genus: Mustela
Linnaeus, 1758
Rikch'aq

Achuqalla[1] icha Unchuchukuy,[2] kichwapi Chukuri[3][4][5] (genus Mustela) nisqakunaqa huk aycha uquq ñuñuq uywakunam.

Rikch'aqkuna[llamk'apuy | pukyuta llamk'apuy]

Kaymi huk rikch'aqninkuna:

Pukyukuna[llamk'apuy | pukyuta llamk'apuy]

  1. Qheswa simi hamut'ana kuraq suntur: Simi Taqe Qheswa - Español - Qheswa. Qusqu, Piruw 2006. p. 5. achuqalla: Mustela frenata Lich.
  2. Jesús Guillermo Caso Álvarez: Cultura Huancavelicana. Expresividad lúcida de tradición oral autóctona, capítulo 2, pp. 11, 12.
  3. Juan F. Freile (2010): Reserva de producción faunística Chimborazo, p. 25. chucuri (Mustela frenata).
  4. Galo Zapata Ríos: Mamíferos de la Amazonía ecuatoriana – Los nombres vernáculos. Ediciones Abya-Yala, Quito 2000. p. 42. Mustela africana: Chucuri/Aitaca.
  5. Fabián Potosí C. et al., Ministerio de Educación del Ecuador: Kichwa Yachakukkunapa Shimiyuk Kamu, Runa Shimi - Mishu Shimi, Mishu Shimi - Runa Shimi. Quito (DINEIB, Ecuador) 2009. p. 61. chukuri: variedad de comadreja. Kuyshina puka millmayuk, chupayuk uchilla wiwa. Kuykunapa yawarta chumkashpa wañuchik wiwa.

Hawa t'inkikuna[llamk'apuy | pukyuta llamk'apuy]

"https://qu.wikipedia.org/w/index.php?title=Achuqalla&oldid=629747" p'anqamanta chaskisqa (Wikipedia, Qhichwa / Quechua)