K'usillu
Wikipediamanta
| K'usillu (Chipi) | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
|
|||||||||
| Mitan kamay | |||||||||
|
|||||||||
K'usillu (Chinchaysuyupi: Kushillu), Chipi, Wititi icha Miku nisqakunaqa (latin simipi simia - k'usillukuna simiae) ñuñuq uywakunam. Rikch'aq ñiqinpa mitan kamaypaq sutinqa Primates nisqam.
Kaymi huk iskay k'usillu rikch'aqkuna:
- Huq'usinqa k'usillu (Strepsirrhini) - Madagaskar wat'api kawsaq
- Ñawisapa (Tarsiiformes) - Madagaskar wat'api kawsaq
- Pallt'asinqa k'usillu (Platyrrhini) - Abya Yalapi kawsaq
- Hap'ichupa k'usillu (Atelidae)
- Qhampu k'usillu (genus Ateles)
- Churu k'usillu (genus Lagothrix)
- Q'illuchupa k'usillu (Oreonax flavicauda)
- Q'utu k'usillu (genus Alouatta)
- Tuta k'usillu / Musmuki (Aotidae, genus Aotus)
- Machin hina k'usillu (Cebidae)
- Machin (genus Cebus)
- Chipuru / Tsipuru / Yuramachi (Saimiri sciureus)
- Pichiku k'usillu (Saguinus fuscicollis)
- Hap'ichupa k'usillu (Atelidae)
- K'ullkusinqa k'usillu (Catarrhini) - Asyapi, Aphrikapi kawsaq
- Allqu k'usillu (Cercopithecidae)
- Hibon (Hylobatidae, genus Hylobates)
- Hatun k'usillu (Pongidae)
- Chimpansi (Pan) - Aphrikapi kawsaq
- Hatun chimpansi (Pan troglodytes) - Aphrikapi kawsaq
- Uchuy chimpansi (Pan paniscus) - Aphrikapi kawsaq
- Gorila (Gorilla gorilla) - Aphrikapi kawsaq
- Orangutan (Pongo pygmaeus) - Asyapi kawsaq
- Chimpansi (Pan) - Aphrikapi kawsaq
- huk rikch'aqkuna, rikch'aq ayllukunapas
|
Kay qillqasqaqa ancha huch'uyllam kachkan. Wikipidiyata yanapayta munaptiyki hatarichinam atichkan |